Mulle ei meeldi CERT Eesti ja RIA uus veebiturvalisuse kampaania, mis algas selle kuulsa Orkutis levinud kettkirjaga ja mis nüüd on materialiseerunud veebis aadressil www.assapauk.ee.
Need kolm videot, mis praegu seal lehel üleval on, jätavad internetist väga vale mulje. Muidugi ma olen nõus, et olukord turva-alal on väga hull ja inimesed teevad igasugu lollusi, mille tulemused võivad olla hullud, aga ma ei ole nõus, et lihtsa inimese silmis tuleb internet niimoodi mõrvata.
Keskmise kasutaja mure ei ole minuarvates niivõrd see, et ta süüdimatult igale poole klikib, kuivõrd see, et ta ei oska eristada õiget valest. Mu enda tutvusringkonnaski on inimesed viirusejutuga nii ära hirmutatud, et nad ei julgegi arvutiga midagi muud teha kui avada Wordi ja käia brauseriga ainult oma kindlaksmääratud kolmel-neljal leheküljel.
Ma ei leidnud kiiruga praegu vastavat statistikat üles, aga fakt on see, et eestlased ostavad internetikaubamajadest palju vähem kui Läänes seda tehakse. Keskmine kodanik ei kasuta kaugeltki nii palju kaasaegseid netiteenuseid kui ta peaks (alates RSSist ja lõpetades e-valimistega). Uutest teenustest aga sünnib uus viis oma suhtlust ja infot korraldada, millest omakorda kerkib välja see müstiline efektiivsus, mida me oma majanduses nii väga taga ajame.
CERTi kampaania paneb niigi ärahirmutatud netikasutajatele tõelise paugu. Kolm klippi nutvatest inimestest, kes räägivad, et üks klikk valesse kohta hävitas nende elu, taustaks mängimas sünge muusika. Ma kahtlustan ka, et kõigi nende klippide sisu juriidilises mõttes on tugevasti üle vindi keeratud. Kitsalt CERTi seisukohast vaadates on see muidugi hea, kui inimesed kunagi liinilt Postimees.ee-Delfi.ee ei lahku, aga inimeste ja riigi seisukohast on see väga halb.
Sellise KGB-liku hirmutamise asemel oleks väga tahtnud näha, et riik kulutaks raha sellele, et aidata inimesi internetis õigesti käituma. Peale sellise ajupesu äravaatamist klikivad ilmselt vähesed lingile “Soovitused” ja mis seal vahet on, enamus raha on niikuinii läinud hullutavate klippide tootmisele, soovituste lehekülg on pehmelt öeldes tagasihoidlik.
Kordan, netiturvalisus on väga suur probleem ja kasutajad peavad olema sel alal paremini haritud, aga just haritud, mitte hirmutatud.
23 kommentaari ↓
Minumeelest vastupidi väga mõjus kampaania, püüab tähelepanu ja on julgelt läbi viidud. Leo Expressilt tubli töö. Paljud arvutikasutajad on ikka nii lambad, et veidi hirmutamist ei tee paha, paneb inimesed vahest veidi mõtlema …
…aidata inimesi internetis õigesti käituma? Inimene ei oska õigesti käituda ei liikluses ega võõras seltskonnaski! Riik ei ole siin abiks, inimene peab ise asja vastu huvi tundma ja praktilistest kogemustest õppima.
100% Henrikuga nõus.
Turvalisusega võib vabalt ka paranoiliseks muutuda. Parim näide on see, kui meil ei lubatud meie enda firmas avada ühe kindla IP jaoks demoserverile ühele kindlat porti tunniks ajaks. Seega läksime serveriruumi, võtsime serveri, laadisime serveri autosse ja kuna demojaks oli naisterahvas, võttis ta kaasa serveri-tassija ja sõitis Tartusse kliendile tarkvara demoma. Ta kirjeldas kliendi hämmingut, kui sisse vajusid kaks inimest, kellest üks tassis miskit kolakat… Kas turvarisk oli tõesti nii suur, et sellist pulli tuli teha, selles ma kahtlen sügavalt…
Jälle see tüüpiline Eestilik lähenemine – võrdleme end muu maailmaga, kus kümned miljonid inimesed käivad e-poodides ja ostavad endale t-särke või trussikuid… kiidame end taevani, nimetame end e-riigiks ja it-maailma kunnideks… EESTI POLE MUU MAAILM ja EESTI POLE JUBA AASTAID ENAM juhtiv IT-riik! Polegi kunagi olnud, see on haip :(
Meid on umbes 1.3miljonit, kellest aktiivsed interneti kasutajad vähem kui pooled (nendestki 90% loevad vaid maili 5 minutit) ja umbes sadakond selliseid, kes tõesti teavad, mis on arvuti, kuidas arvutit kasutada ning kuidas internetti kasutada nii, et kõigil oleks hea ja turvaline olla. Need tüübid tavaliselt töötavad firmades, kes raske raha eest lollidele teenust müüvad :)
Kui inimene ei vaja arvutit oma igapäeva töös, siis ta ei oskagi seda kasutada. Selliseid inimesi on kahjuks Eestis väga palju! VÄGA PALJU! Miks mitte neid natuke hirmutada? Äkki hakkavad mõtlema ja jätavad paar veiniõhtut vahele ning keskenduvad aktuaalsetele teemadele. Internetiturvalisus on hetkel Eestis väga aktuaalne ja kurjast teema.
Millal enne on hirmutamine inimesi arukamaks teinud?
Aga mina ei saa aru, kes on nimetet’ kampaania sihtgrupp. Vaadates t-särkide lapsikuid tekste keeldun ma uskumast, et see on riiklikult rahastatud projekt täiskasvanute teadlikkuse tõstmiseks. Ma ei tea, mis vanuseni mõjub naljakalt või andekalt tekst MUL ON KÕVA või MA EI ANNA, aga pakun, et üle keskkoolivanuse see enam ei mängi. Madalaima ühise nimetaja (hirmutame, teeme allanaba nalja) peale mängimine on kuidagi nõme.
[…] Assapauk m […]
Ma kaldun sammuti arvama, et sellest kampaaniast on rohkem kahju kui kasu. See on negatiivne lähenemine probleemile, mida saab ilusti hallata. Kui sa õpid ära paar tegelikult lihtsat nõksu, oled sa väga suure osa ohtudest juba välistanud. mingid ohud on aga vältimatud ja neid tuleb ka teada. Samas ei õpeta sa kedagi rattaga sõitma kui tood näiteks naabrijuku, kes nüüd ratastooliga sõidab.
Net on sama turvaline kui tänav. Tuleb teada neid linnaosi, kus võib saada nuga. ja tuleb teada enesekaitse võtteid. See kõik ei ole võimatu ega ka keeruline.
Kampaania ise on lahendatud ju väga hästi, sõnum ja toon on need, mis mulle väga vastu käivad. Jälle on võetud täiesti manageeritav probleem ja see siis nüüd ilusti põlema pandud. Püüab pilku, paneb rääkima, kuid jätab selle kõrbelõhna juurde.
Positiivse sõnumiga kampaaniaid tahaks näha riigi poolt. Selliseid, mis ei ütle mulle, et ma lihtsalt elades tulega mängin. Ma olen selline nagu ma olen, näita mulle ja motiveeri mind olema parem inimene.
Hirm ei pane mind paranema, hirm paneb ming vältima olukordi, kus ma midagi õpin või teen midagi uut. Ja kui me seda kardame, siis oleme ka saja aasta pärast siin samas kohas.
vaadatagu sellist loengut : http://tinyurl.com/5gsyph (ken robinson, school kills creativity)
.. Ja ma lisaks siia seda, et väga nõrk on see, et need lood ei ole päris. Vägisi tuleb meelde mõistujutt poisist, kes karjus “hunt!”.
Selline kampaania töötaks sigahästi, kui see olekski tehtud nii, et see Orkuti vaene pangaröövel oleks olnud tõsi. ja kampaania jälgiks teda selle ajani, kui ta reaalselt vangi pannakse .. või napilt pääseb. See oleks hirmu ja õudusekampaania, mis ka mind isiklikult paneks tõsiselt mõtlema oma harjumuste peale.
ok. vbla eestis ei olegi kolme reaalset keissi olemas, aga mujal ju on. ja selles osas ei ole see eesti nii isoleeritud midagi, see kõik võib juhtuda. näidake mulle inimest kellega se REAALSELT on juhtunud .. siis ma hakkan kartma.
Me oleme näinud kampaaniaid, mis jälgivad hüpoteetilise Vadim’i tegemisi heroiinisõltlasena. Kuid alati on kusagil peakolu sügavuses tunne, et see on ju ainult film. ja noh .. tegelikult oli Drakula ka hirmus, aga mul ei ole ikkagi puust vaia taskus. kui gi peaks ju olema. you never know …
ok… sorry… paistab, et ikka on päris lood .. aga mis neist siis sai? kas nad siis istuvad vangis nüüd?
@lee – kui see Kati lugu on reaalne, et miski viiruse pärast politsei läpakaid kogumas käib… siis jätab see mõnevõrra probleemse mulje neist ju. sellist kampaaniat me tahtsimegi?
lee kirjutas:
> Kui sa õpid ära paar tegelikult lihtsat nõksu,
> oled sa väga suure osa ohtudest juba välistanud.
Tore ;)
Millised need nõksud siis on ?
Kas juhtme seinast väljatõmbamine aitab ?
jah, juhtme välja tõmbamine aitab … nagu aitab ka lihtsalt ära suremine. Ja arvan, et selle kampaania reklaamikeel tegelikult neid võimalusi tahtmatult soovitabki. aga needsamad lihtsad nõksud on näha “soovituste” sektsioonis, mida peaks tegema on selgitama tagamaad .. miks peaks olema mul vägemalt 8 tähte ja suured ja väiksed ja numbrid parooli sees. õpetamine ilma põhjendamiseta ei ole kunagi olnud tulemusrikas.
kui sulle õpetati lennuki tiiva kandmise mehhanismi, kas sulle õpetati ka kuidas on võimalik lennata tagurpidi? kui ei, siis ei ole sul ka meeles see, mida õigetpidi lendamise kohta räägiti. see ei ole pedagoogika, see on andragoogika .. inimesi ei ole vaja õpetada, neile on vaja võimaldada õppimine.
kõik, ma sel teemal rohkem sõna ei võta. sest see teeb mind kurjaks ja kurvaks. loodan vaid, et see kampaania eriti kõlapinda ei leia, sest mina ei taha hakata inimestele seletama, et probleem on palju keerulisem, kui siin räägitakse ja tulemusi saavutab vaid see, kes mõistab probleemi ja ohtude olemust, mitte ei karda vaid tagajärgi.
lee kirjutas:
> aga needsamad lihtsad nõksud on näha
> “soovituste” sektsioonis,
Tore, nõksude andmisest hiilisid kõrvale
>mida peaks tegema on selgitama tagamaad
> ..
> probleemi ja ohtude olemus
Palun ole kena ja kirjuta, mis siis on tagamaad ning tegelik olemus
ok .. kirjutan oma nägemuse lahti lähipäevil .. see siin ikkagi ju Hendriku blogi ..
[…] kust ma kõike seda võtan? Mutid turul rääkisid! Pets ja Henrik punnivad vastu, ent ma olen kindel et luiskavad, raisad. Kavalate tehnokrattide häkkerlik […]
Inimesed on hakanud sellel teemal rääkima, arutama, järelikult on kampaania õnnestunud ja läheb asja ette! Siin võivad ju ennast targaks pidavad inimesed vinguda, aga ma kaldun arvama, et väga palju on neid, kes oma arvuti probleemide peale mõtlema on hakanud. Hea!
Ok, kolm nõksu, kuidas internetis ellu jääda, kõige põhilisemad:
1) Installeeri ja uuenda viirustõrje ja nuhkvarakaitse (uuenda igapäevaselt või kasvõi kord nädalas) ning täiesti okei on kasutada saada olevaid tasuta alternatiive, samuti aktiveeri tulemüür (XP-le sisseehitatud asjast reeglina piisab);
2) Ära kasuta firma Microsoft tooteid veebisuhtluses (Firefox v Opera asendab brauserit, Thunderbird meiliklienti, Pidgin v Trillian msn-i klienti jne – kõik taas tasuta kättesaadavad);
3) Kasuta pikki ja lohisevaid paroole, mis võib kindlasse kohta kirja panna (see, et paroolid peavad peas olema, on idiootlik müüt).
Kui jama on juhtunud, siis ei tohi seda eirata, vaid viisakalt abi küsida kas proffidelt (maksab) või asjatundlikult sõbralt. Mitte kunagi, MITTE KUNAGI, ei tohi saata pangakonto koode meilitsi (see puudutab igasugust “tundliku” infot – sinu meili loeb huvi korral üsna suur ja kirev seltskond, kellel on see õigus – alates sinu võrguadministaatorist ja ülemusest kuni julgeolekutöötajateni). Netipoodides kasuta krediitkaarti arvemakse asemel ja enne suuremat ostu veendu, et tegemist on usaldusväärse kohaga (loe foorumeid, googelda poodi, kasvõi helista kohapeale).
Mis kampaaniat puudutab, siis see on aastaid hiljaks jäänud. Üha olulisemaks muutuvad täna mobiilsete seadmete turvaküsimused sh veebikasutus üle pihuarvuti/mobiiltelefoni. Kui ma kuulan muusikat oma telefonist kõrvaklappidega üle sinihamba, siis kes veel seda kuulda võivad? Kui ma kirjutan käesolevat teksti telefoniga avalikus wifi-võrgus, siis kes veel seda lugeda võib? Aga arvuti + internet… on nii 20. sajand.
http://karulaas.homelinux.org/?q=node/79
Siin on maailmavaated ja suhtumine kohe näha. Kampaaniat korraldab endine politseinik – Aarelaid, talle kiidab takka suure osa elust turvamehena töötanud Põldmaa. Mõlemad elukutsed lähtuvad jõupositsioonilt, absoluutsuselt, kompromissituselt, äärmuslikkuselt (vaid must või valge – tõde või vale). Neile vastanduvad meediainimesed ja muud vabama mõtteviisiga inimesed. Võibolla on vale, et CERT-i juhib inimene, kes elukutsest tulenevalt vaid käskida ja keelata oskab, nagu antud kampaania näitab?
[…] Tags: assapauk Hillarp kirjutab kommentaari korras Assapauk-kampaaniast viidates sealjuures Petsi, Henriku ja minu sissekannetele. Püüdsin öösel postitust kommenteerida, kuid ilmselt jäi mu kommentaar […]
Tegelikult oli mul algselt plaanis kirjutada käesolev jutt kommentaarina Hendriku artikli juurde, kuid mind tabas samasugune ikaldus, nagu Larkot minu blogis. Tegelikult näitavad need juhtumid suurepäraselt, et internet on juba mõrvatud – tema algne idee, informatsiooni (vaba) vahetus, on suures osas kaduma läinud.
Nõustun täielikult!
Tundub jah, et politseinikud oskavad ainult keelata ja hirmutada. Seal lehel võiks olla ka näiteks see info, et kui kainet mõistust ja elementaarsei ititeadmisi rakendada saab ilusti kõigega hakkama. Mul ei olnud aasta aega näiteks viirusetarkvara installeeritud.
Ja olgem ausad, viirused tulevad reeglina porno ja piraattarkvara allikatest. Kui tahad porri, tuleb ettevaatlik olla.
You must log in to post a comment.