Soojalt soovitan lugeda NATO peasekretär Jaap de Hoop Schefferi kõnet, mille ta pidas esmaspäeval Kopenhaagenis avaliku diplomaatia seminaril. Vahest ma teen talle ja paljudele teistele liiga (arvates, et see tavaliselt polegi nii), aga mind rabas nii selle kõne selge ja konkreetne väljendusviis kui ka tõsiasi, et NATO peasekretär võtab ja pühendab oma aega Facebookile ja ajaveebidele ning tõdeb, et informatsiooni ei saa enam kontrollida ei riigid ega organisatsioonid ning kõik peavad sellest aru saama.
Ja juhuks, kui te ei usu, ka üks tsitaat:
“Information gathering has also been democratised. Every soldier in the field has a videophone and a webpage. Bloggers were revealing what was happening in Burma more effectively than BBC, which could not get in. Governments and media no longer control information.”
Lugeda!
1 korda kommenteeritud ↓
Eks Jaap de Hoop teeb oma tööd — peasekretäri põhiülesannete hulka kuulub avaliku reklaami tegemine nagu ta isegi tunnistab. Usun, et eelkõige tahab ta näidata, et ka NATO on kaasaegne organisatsioon ega jää ajast maha ning pakub lihtinimestele seisukohti, mis igas mõistlikus kodanikus poolehoidu tekitavad. Et võim on nüüd väikeste inimeste käes ja nii edasi. Onu Jaap räägib infosõjast, mis on sõja eelviimane ja üsna abstraktne kiht, kuid meelsuse hoidmiseks küllaltki oluline. Probleemiks pole see mitte sõduritele, vaid poliitikutele, kelle mõjuvõimult informatsiooni vaba levik kipub kohati vaipa jalge alt ära tõmbama. Muide, valeinformatsioon levib sama hästi kui “õige” informatsioon. Samas ei maksaks arvata, et tänapäeva sõda on ainult infosõda. Sõda tähendab eelkõige vastaspoole allutamist relvade abil. Riiklik infosõda toetub käsuliinide olemasolule, väljaõppele, logistikale, meditsiiniteenistusele, kommunikatsioonisüsteemidele, luurele ja varustuse korrasolekule. Ehk et sõda peetakse nüüd ka meediatarbijate poolehoiu võitmise nimel, mitte ainult mõne künka vallutamiseks. Varem polnud meediamaastikul sõdimiseks vajadust, sest meediakanali ülalpidamine oli kallis lõbu ja jõukohane vähestele. Nüüd enam mitte. Aga seda ei maksaks loota, et sõjad täies mahus jututubadesse või blogidesse kolivad.
Lõppude lõpuks pole see infokogumismasin nii võitmatu midagi. Kui väga vaja, siis saab telekommunikatsioonikeskused välja lülitada. Iseseisva raadioside võimalus muidugi jääb, aga infovoogude maht väheneb varasemaga võrreldes nulli lähedale. Mõistagi annaks nii radikaalne lähenemine “moodsale ühiskonnale” hoobi ja ajaks internetinäljas inimesed tagajalgadele, aga püssitorust väljuv võim on internetivõimust paraku üle. Ja ilmselt jääb ka — niikaua kuni inimene on lihast ja verest elusolend, mitte arvutiprogramm.
You must log in to post a comment.