Arvutamine on peale teist kohvitassi täpsustamisel. Stay tuned.
Hommikul ärgates pidasin EMT pressiteadet ausaltöeldes aprillinaljaks või lausa küberkuriteoks. Mõtlesin, et äkki on keegi Kaja Pino parooli ära ajanud või midagi. Aga kuna teates oli nii ilusti kirjas, et keskmisel kliendil ei juhtu sellest mitte kui midagi, rahunesin natuke ja tegin ühe võileiva.
Siis torkas pähe, et EMTl on ju iseteenindus ja tellisin kõneeristuse. Kuna mu kõnede eest maksab firma, siis ei ole mu arved tavalise tariifi järgi, me maksame umbes krooni minutist (EMT võrku natuke vähem ja teistesse võrkudesse natuke rohkem) ning Bravocomi võrku kurikuulsad 4,50. Arvutasin natuke ja kohvitass kukkus vaibale ning määris selle ära.
Eelmisel kuul maksin ainult kodumaiste kõnede eest 237 krooni. Uue süsteemi järgi maksaksin täpselt sama arve alusel 337 krooni umbes 320 krooni. Minmaalselt, sõbrad EMT-st, minimaalselt usun ma teie juttu.
Härra Niineste EPList küsis mult millalgi, et mina, kes ma ilma telekata elan, võiksin äkki jagada põhjuseid ja kogemusi teiste inimestega ka. Kuigi ma lubasin, ei teinud ma seda õigeks ajaks ära, aga no see pole teile ju üllatus, eks.
Mõtlema hakkasin ma selle kõige peale küll ja milleks lasta head mõtet raisku.
Minu lemmikveebisaidid on viimasel ajal olnud Piletilevi ja Piletipunkt. Kõik väärastunud “Kuhu minna” infosüsteemid võiksid teadmata suunas lahkuda, nad on täiesti kasutud. Ainukesed mõistlikud kohad ongi eelmainitud kaks: kui midagi toimub, saad sellest teada ja kohe pileti ka osta. Aga sellest ma virisen kunagi hiljem. Teate, Tallinnas TOIMUB hirmus palju. Häid etendusi teatris, kontserte, näitusi, loenguid ja mida kõike veel. Enamus asju müüakse kohe välja, aga mõnikord õnnestub jaole saada ka. Elu nagu nõuka ajal, kuigi tutvusi pole veel hankinud.
Ma olen võõrandunud võimust. Ma ei näe ju Ansipit iga päev AK-st ja täna avastasin, et üle aastate on mul täiesti ükstapuha poliitilistest intriigidest.
Telekat käin vaatamas sõprade juures, näiteks siis, kui pühapäeviti Bondi näidatakse. Ühtlasi olen hakanud palju rohkem inimestel külas käima ja esialgu nad taluvad seda. Minu arvates väga meeldiv.
Ükspäev käisin venna juures, see oli pühapäeva lõuna ja panin siis kohe teleka käima. Venda ei olnud kodus. Kui ma sain aru, et mulle vaatab vastu “Eesti versus Jõekalda”, tellisin Elioni laenutusest “Kaks takti ette” viimase saate ja see oli küll lõbus. Holger, vaheta see tellimise PIN-kood ka ära, 0000 on väga lihtne arvata :)
Teinepäev tahtsin ETV Plussist vaadata “Pehmeid ja karvaseid”, aga Elionile selle eest maksmine osutus kaelamurdvaks ülesandeks. Aga selle üle ma virisen ka veel kunagi hiljem.
Ma ei taha üldse öelda, et sa peaksid telekast loobuma ja minuga teatrisse, kinno, kontserdile ja loomaaeda tulema. Üldiselt on selle telekavärgiga siiski kolm astet:
- MIKS nad seda ometi näitavad?!
- MIKS need inimesed seda ometi vabatahtlikult teevad?! (lollide realityte kohta)
- MIKS ma ometi pean seda vaatama?!
Kolmas pesa on see õige. Ja pealegi, kui ma ükskord ära kolin, siis ei pea ma seda õudselt rasket kolu enam ei alla ega üles vedama.
Niisiis väikeselt lennureisilt Madeiralt tagasi. Tore roheline saar keset Atlandi ookeani. Aga kui nüüd teist korda kohe tagasi läheks, oleksin palju targem. Mõned asjad panen siia endale ja teile tulevaseks tarkuseks kirja, sest ülimalt tõenäoliselt lähen sinna tagasi ja sina peaksid ka minema. Pildid panen varsti Nagisse, kui nad töödeldud saan.
Teed:
- Lenda easyJetiga. Nad just avasid Madeira-liini, easyJet on odav ja meeldiva teenindusega lennufirma. Kuna meie olime esimese lennu peal, siis oli lennujaamas vastas press kaamerate ja mikrofonidega, rahvamuusikaansambel ning kõik reisijad said kingitusi
- Rendi auto ja rendi auto veebist. Otse lennujaamast võttes maksime 5 päeva eest ligi 250 eurot, netist oleks saanud 100 euro võrra odavamalt. Bussiliiklus saarel küll on, aga mitte väga tihe, mitte väga turistidele sobivate graafikutega ning bussi ei saa sa suvalise nurga peal kinni peatada, et õhku ahmida, vaadet imetleda ning pilti teha. Auto puhul arvesta, et võiks olla konditsioneer ning kui see auto peab vedama rohkem kui 2 inimest, siis ärgu olgu ta 1-liitrise mootoriga, sest Madeiral muud peale väga järskude tõusude ja languste ei olegi
- Võta kaasa fotokas, sest karta on, et midagi sellist sa varem näinud ei ole. Madeira on kõige lähedasem koht Eedeni aiale, mida ma suudan ette kujutada. Kõik on rohelisse lopsakasse loodusesse uppunud, isegi kaljud. Igal pool õitsevad lilled, igalt poolt paistab helesinine Atlandi ookean ja nii edasi ja nii edasi.
- Võta kaasa Gorillapod. Raudselt parimaid lisasid kaamerale, mida ma iial ostnud olen. Suurt statiivi ei viitsi sa mägedes matkates ilmselt tassida
- Võta kaasa polafilter
- Arvesta igaks juhuks pildistamisega kuni 2 GB päevas (RAW+JPEG)
- Kui vaja, võib läpaka vabalt kaasa võtta. Madeira on turvaline, igal pool on tasuta WiFi, ka vabas õhus, randades jne
- Mine matkama. Kõige parem viis Madeiral puhkust veeta on sealses looduses lihtsalt ringi jalutada ja ronida. Mägedes, kaljupealsetel heinamaadel, puudesaludes. Kõnni mööda levadade ehk inimeste rajatud niisutuskanalite ääri, mida sellel pisikesel saarel on paari tuhande kilomeetri jagu!
- Hangi head matkasaapad või muud sobivad jalatsid. Matkarajad on tihti üsna metsikud, kohati märjad, kohati kulgevad mööda kitsukesi kaljuääri ja kivisid, nii et oht on kas libiseda või vähemalt varbad ära lüüa
- Hangi väga hea matkaradade juhend. Matkarajad on viisakalt öeldes tagasihoidlikult märgistatud, algused ja lõpud segased, äraeksimisvõimalusi palju. Head raamatut on ka väga raske leida, meie ostsime kohapealt mägedest 22 euro eest kellegi professor-doktori kirjutatud matkaradade juhendi, mis nägi väga tore välja, aga sisu oli täiesti “tule eile meile” stiilis. Ei mingeid konkreetseid juhendeid, kuhu minna, kuhu pöörata, vaid filosoofilised arutelud looduse kõikvõimsuse ja inimese mõttetuse üle, koos aeg-ajatiste rõõmsate hüüatustega stiilis “ja olemegi jõudnud maalilise järvekese äärde!”. Tore on, aga kust sa alustasid ja kuidas sa sinna jõudsid?!
- Võta kaasa taskulamp. Paljude matkaradadel läheb seda tunnelite läbimiseks vaja
- Võta kaasa sooje riideid, sest mägedes matkates võib ka suvel päris külm hakata
- Võta ainult üks hotell. Madeira on väga väike, ühest otsast teise sõidab pisut rohkem kui tunniga. Aga rahulikum ja mõnusam on, kui ei pea asju paari päeva tagant kokku-lahti pakkima
- Linnadest külasta pealinna Funchali, külakest nimega Jardim do Mar ning miks mitte ka loodenurgas asuvat Porto Monizi, kus on ookeani ääres ägedad ookeaniveega ujumisbasseinid
- Käi söömas Santana servas asuva hotelli Quinta do Furao hotelli restoranis. Hinnad pole üle mõistuse kallid (praad 10 eurot), aga vaade, teenindus ja toitude kvaliteet on esmaklassilised
- Käi mereäärsetes restoranides. Seal serveeritakse tavaliselt värsket kala, toidud on head ning kalad ka sellised, mida Eestist ei leia
- Joo odavaid veine. Kohalikust toidupoest saab alla 2 euro eest täiesti joodavaid veine. Kalleid võid sa ju Eestis ka osta ja juua
- Võta kaasa keegi, kes suudab sisetunde järgi maanteedel orienteeruda ja väga hästi kaarti lugeda (kiiresti kohanimesid leida). Liiklus on küll väga rahulik, aga teetähised kohati väga imelikud. Näiteks võid sa avastada, et sind huvitava koha poole näitavad kahelt ristmikult korralikud sildid, kolmandale jõudes pole aga enam kuskil kirjas, kuhupoole pöörata või mida teha. See on täiesti tavaline asi ja pikkade juhtmetega kodanik kõrvalistmel riskib su äkkviha läbi suremisega
- Rendi jaht või paat ning tee üks poolepäevane või päevane mere- või kalastusreis. Kõige enam pakkujaid on Funchali sadamas, viivad sind merele kalastama või vaatama Madeira lähedal olevaid asustamata kaljusaari Ilhas Desertas, kuhu randuda ilma eriloata ei tohi, aga kuhu saab paadiga üsna lähedale, et linde ja kilpkonni pildistada. Võid teha ka päevase kruiisi teisele saarele, Porto Santole, kus on veidi liivaranda ja saab peesitada. Merereisid olid asjad, mida meie seekord teha ei jõudnud, tuleb jätta järgmiseks korraks
- Plaani õhtuks meelalahutust. Praegu oli seal kel 19 juba kottpime, nii et tark oleks näiteks uurida, ega näiteks Funchalis mõnd kontserti või lihtsalt toredat jazzikohvikut pole, kus parajasti midagi toimuks. Üldiselt on
Ärateed:
- Ära plaani veeta aega ühest külast ja linnast teise sõites ning neid vaadates. Ühe päeva võiks veeta pealinnas Funchalis ja korra läbi jalutada ka tõesti erilisest külast nimega Jardim do Mar, aga muidu kulutad sa ühest kohast teise jõudmiseks päris pikalt aega (teed on käänulised ja keskmine kiirus vast 30 km/h) ning avastad, et kõik nad on ühesugused ja sa oled jälle ühe ilusa päeva autos istunud
- Ära võta ilma täieliku kindlustuseta autot — teed on kitsad ja käänulised, kaljude otsast võib kukkuda kive jne. Kõik, mille vastu saad kindlustada, on teretulnud
- Ära lase end tõmmata turistilõksudesse, see kehtib eriti Funchali kohta. Ära sõida köisraudteega üles mägedesse (pilet 14 eurot), ära söö seal mäe otsas olevas turistikohvikus (vaadet pole ollagi, toit mõttetu ja kallis) jne. Vaata ringi ja kui sulle tundub, et su ümber on kahtlaselt palju beežide pükste ja valgete tossudega ameerika turiste, siis tee sääred
- Ära kanna kaasas mõttetult palju sularaha. Absoluutselt igal pool sai kaardiga maksta, isegi meie väikse külakese väikses kaljupealses kohvikus
- Ära plaani Madeiral kosutavat rannapuhkust. Liivaranda praktiliselt ei ole. See pole koht plaažil vedelemiseks, vaid aktiivseks puhkuseks. Kui lähed palmi all vedelemise mõttega, siis pettud
- Ära plaani jalgrattapuhkust. Sured kas mäest üles minnes kurnatuse kätte või mäest alla tulles pidurite ülesütlemise tõttu. Me nägime nädala aja jooksul ainult kahte jalgratast
