Esiteks need õnnetud sünnipäevasoovid. Sikk on kiuslik inimene (tüütu neegrinaise skandaali Second Life’ist mäletate?) ja võib-olla kiskus ta midagi kontekstist välja. EPLis oleks pidanud olema parem toimetuse kontroll lehte mineva materjali üle. Kõik nädalavahetusel skandaali edasi keerutanud väljaanded ja kommentaatorid (nii “Olukorrast riigist” kui “Keskpäevatund” kui “Rahva teenrid”) peaksid natuke häbenema, sest muuhulgas leiutasid nad sündmuse veel kümme korda suuremaks ning võtsid laest fakte. AKI ei ole Vikerraadiole mitte mingit kirja saatnud, mingit ettekirjutust isegi plaaninud teha ega tõenäoliselt üldse sünnipäevaõnnitluste teemale mõelnud. Sikk koostas hüpoteetilise olukorra ja mõned küsimused, millele AKI midagi vastas, ja kõik.
Aga kokkuvõttes oleme me kõik raisanud väärtuslikke töötunde. Kõrgestimakstud ajakirjanikud kirjutasid ja rääkisid, blogijad blogisid, selle asemel, et oma sõprade või perekonnaga nädalavahetust veeta. Ja mina olen praeguseks kulutanud juba vähemalt pool tundi, et veel sellest kirjutada. Päris absurdne, eksole. Probleem puudub, sündmus puudub, on ainult üks ebaõnnestunud artikkel.
Esiteks võiks AKI õppida avalikkusega suhtlema. Olin ise laupäeval Tehnokrati saates, kus juhuse tahtel meil Urmas Kukk külas oli ja no pagan, ma ei saanud ikka mitte midagi aru, mida Urmas öelda tahtis. Sorry. See lihtsalt ei paistnud poliitilise ja juriidilise korrektsuse müüri tagant välja. Võib-olla on see sellises asutuses vajalik, aga võib-olla saaks ka kuidagi teistmoodi? Tänahommikune intervjuu Terevisioonis oli selgem, aga mitte ka üleliia selge.
Teiseks võiks AKI (ja kõik teised ka) antud juhtumi näitel aru saada, et kui ajakirjandus töötab meil praegu 24/7, siis peab seda tegema ka pressitöö, vähemalt kriitilisematel juhtudel. AKI oleks võinud laupäeva hommikul konkreetse ja selge pressiteate välja saata ja vahest mõned suuremad online-väljaanded üle helistada, oleks uudis ära parandatud ja üks tühi skandaal oleks olnud olemata.
Ja nüüd küberrünnakutest, mis on veel piinlikum lugu. Miskipärast usub enamus välismaa pressist, et meil Reformierakonna kodulehe ründamise eest süüdi mõistetud härra Galuškevitš oligi üksinda kõigi rünnakute taga ning mingit kübersõda polegi toimunud. Huvitav oleks teada, kes esimesena sellise konstruktsiooni peale tuli või miks see nii läks (näiteks mitmed populaarsed tehnoloogiauudiste saidid ja blogid on venelaste omad, kuigi inglisekeelsed — vandenõu?), aga jällegi on fakt, et kogu jama on mitmetes väljaannetes keerelnud juba mitu päeva ning Eesti pole teinud poolt piuksugi, et päästa oma kõige väärtuslikumat müüti (nagu Raul Rebane küberrünnakuid hiljuti ühel konverentsil nimetas).
Nagu mulle ütles üks Samsungi tippjuht oma toredas korea-inglise aktsendisegus: “Ooooh… communication error… big problem!”.
1 korda kommenteeritud ↓
[…] Kusjuures – Markku from Finland on pea samasugune frukt kui meie “kreisipoisid”. Teeks nüüd hädaldamise asemel kiirelt kreisiraadio videotele inglise subtiitrid alla ja lööks natuke kella interneeduses. Ehk oleks see meediatähelepanu oskuslikum kasutamine kui e-riigi müüdi toitmata jätmine. […]
You must log in to post a comment.