Tänane Eesti Päevaleht kirjutab kurva loo sellest, kuidas internetiühenduste kiirused ei ole tihtipeale nii suured nagu reklaamides lubatud. Paar päeva tagasi rääkisin Hetliniga sel teemal üsna pikalt, muuhulgas WiFi puhul juba täitsa koledaks muutunud kanalite küllastumisest ja nii edasi. Artiklis on aga mind natuke ebatäpselt tsiteeritud, mistõttu mõnele kodanikule võib jääda mulje, et ma olen veidi opakas. Väga ei ole :)
Ka tehnokratt Henrik Roonemaa sõnul sõltub kättesaadava ühenduse kiirus paljudest asja-oludest. “Oleneb, kui kaugel ollakse tugijaamast, millised on arvuti kaablid,” loetles ta segavaid faktoreid.
Ma ei pidanud silmas muidugi mitte neid kaableid, mis arvuti järel on, vaid pigem viitasin võimalikele probleemidele korterisisese kaabelduse, näiteks vasega ADSLi puhul.
“Üheksakümnel protsendil internetikiiruse aegluse juhtumitest on tegu sellega, et kliendi arvutis kasutab temaga samal ajal internetti mõniviirus või nuhkvaraline programm,” lausus ta.
Mitte 90% juhtudest pole nuhkvara või viirused internetiühenduse aegluse põhjuseks, vaid selle kuni 90% ütlesin ma vastuseks ajakirjaniku küsimusele, kui laialt levinud nuhkvara ja viirused üldse on. Erinevates uuringutes on erinevad protsendid, aga olen näinud ka tõesti 90 protsendini küündivaid numbreid.
0 kommentaari ↓
Kommentaare ei olegi veel. Palun ole esimene.
You must log in to post a comment.