Entries from jaanuar 2008 ↓

Juba hommikul vara ei ole mingit kahtlust tänase päeva võitjate osas. Lubage mul soovida õnne Hendrik Roosnale ja AS Tavidile!

Tänane Postimees on nendega ikka väga heldelt käitunud. Roosna saab seletada pikas-pikas ühe allika loos, kui ägedaid telefone ta maale toob ja kui kindlad ja vajalikud nad on. Lihtsalt, lambist. Out of the blue, nagu meist lääne pool öeldakse.

Ning teiseks on Pullerits võtnud lahata ühte Tavidi reklaami. Kes seda veel raadiost kuulnud ei ole, siis tänane Postimees kirjutab oma paarisajale tuhandele lugejale ilusti lahti, mida Tavid reklaamib, miks ja milliste argumentidega. See, et nad on hea näo tegemiseks üritanud juurde leiutada ka mingi haiglasliku vastuseisu Ansip vs. Atonen, on küll korraks naljakas, aga seejärel juba ahastamapanev.

Lugege, siis olete võitjatega ühes paadis.

Eile pidas ühe tähelepanuväärse kõne Paul McGuinness ehk mees, kes on üle 30 aasta seisnud mänedžerina U2 taga. Ta esines Cannesis muusikaärimeeste konverentsil ning, mõni ime, valutas südant muusikabisnesi allakäigu pärast piraatluse ja muude suurte muutuste tingimustes. Mõned meeldejäävamad mõtted:

• Enamus kõnest oli pühendatud ISP-de tampimisele. Tema arvates on ISP-d aastaid muusikaäri kulul elanud, pidevalt piraatlust võimaldades ja samal ajal ise sinisilmselt “oh, me oleme ainult liikluse vahendajad, meie sisusse ei puutu” juttu rääkides. McGuinnessi arvates tuleb sellele lõpp teha ning panna nii telkod kui seadmete valmistajad oma tegude eest vastutama
  

  The ISP lobbyists who say they should not have to “police the internet” are living in the past – relying on outdated excuses from an earlier technological age. /…/ I call on them today to start doing two things: first, taking responsibility for protecting the music they are distributing; and second, by commercial agreements, sharing their enormous revenues with the content makers and owners.

• Ükski legaalne muusika levitamise ärimudel ei suuda kunagi võistelda miljardite tasuta saadaolevate failidega
• Nn. blanket charge ei ole hea mõte, sest valitsus ei saa määrata muusika hinda, seda saab määrata ainult turg
• Väga hea mõte on Prantsusmaa tüüpi karistused piraatidelt internetiühenduse võtmise näol. Kui kolmandat korda illegaalse materjali laadimisega vahele jääd, oledki netiühendusest ilma. See on imerohi, mis aitab
• Teine imerohi on mobiilitööstus, mis erinevalt internetist on suletud maailm suletud platvormidel ja seal on võimalik nii digitaalse muusika jaotamist kui näiteks selle eest maksmist väga hästi kontrollida. Mobiilioperaatorid ei tohiks minna sama teed nagu ISP-d on läinud, mobiilimaailm tulebki hoida suletuna
• Muusikatööstus peaks kasutusele võtma tehnoloogia nimega SIMRAN, mis võimaldab turvaliselt ja kindlalt jälgida digitaalse muusika levikut.

There is technology now, that the worldwide industry could adopt, which enables content owners to track every legitimate digital download transaction, wholesale and retail. This system is already in use here in Cannes by the MIDEM organisation and is called SIMRAN. Throughout this conference you will see contact details and information. I recommend you look at it. I should disclose that I’m one of their investors.

• Digitaalselt levitatava muusika kvaliteet on praegu kaugelt halvem kui eelmiste kandjate puhul. Internetis tõstab pead väike kasutajate kildkond, kes räägib “lossless” muusikast. Tundub, et muusikatööstus on siin midagi maha maganud. Kas me ei peaks pakkuma muusikat neile, kes tahavad seda kuulata läbi suurte kõlarite ja mitte läbi “nööpide”?

Ning teise uudisena tasub kohe mainida tänast sõnumit Euroopa Kohtust, mis otsustas, et ISP-d ei pea seoses failivahetusega uurimise alla sattunud klientide andmeid avaldama. Tänada tuleb Hispaania operaatorit Telefonicat, kes väitis, et seaduste järgi peavad nemad avaldama ainult kriminaaluurimise alla sattunud inimeste andmed, aga failivahetusjuhtumid on tsiviilasjad. Vahest keegi oskaks kommenteerida, kas Eesti ka selle otsuse alla käib?

Esiteks need õnnetud sünnipäevasoovid. Sikk on kiuslik inimene (tüütu neegrinaise skandaali Second Life’ist mäletate?) ja võib-olla kiskus ta midagi kontekstist välja. EPLis oleks pidanud olema parem toimetuse kontroll lehte mineva materjali üle. Kõik nädalavahetusel skandaali edasi keerutanud väljaanded ja kommentaatorid (nii “Olukorrast riigist” kui “Keskpäevatund” kui “Rahva teenrid”) peaksid natuke häbenema, sest muuhulgas leiutasid nad sündmuse veel kümme korda suuremaks ning võtsid laest fakte. AKI ei ole Vikerraadiole mitte mingit kirja saatnud, mingit ettekirjutust isegi plaaninud teha ega tõenäoliselt üldse sünnipäevaõnnitluste teemale mõelnud. Sikk koostas hüpoteetilise olukorra ja mõned küsimused, millele AKI midagi vastas, ja kõik.

Aga kokkuvõttes oleme me kõik raisanud väärtuslikke töötunde. Kõrgestimakstud ajakirjanikud kirjutasid ja rääkisid, blogijad blogisid, selle asemel, et oma sõprade või perekonnaga nädalavahetust veeta. Ja mina olen praeguseks kulutanud juba vähemalt pool tundi, et veel sellest kirjutada. Päris absurdne, eksole. Probleem puudub, sündmus puudub, on ainult üks ebaõnnestunud artikkel.

Esiteks võiks AKI õppida avalikkusega suhtlema. Olin ise laupäeval Tehnokrati saates, kus juhuse tahtel meil Urmas Kukk külas oli ja no pagan, ma ei saanud ikka mitte midagi aru, mida Urmas öelda tahtis. Sorry. See lihtsalt ei paistnud poliitilise ja juriidilise korrektsuse müüri tagant välja. Võib-olla on see sellises asutuses vajalik, aga võib-olla saaks ka kuidagi teistmoodi? Tänahommikune intervjuu Terevisioonis oli selgem, aga mitte ka üleliia selge.

Teiseks võiks AKI (ja kõik teised ka) antud juhtumi näitel aru saada, et kui ajakirjandus töötab meil praegu 24/7, siis peab seda tegema ka pressitöö, vähemalt kriitilisematel juhtudel. AKI oleks võinud laupäeva hommikul konkreetse ja selge pressiteate välja saata ja vahest mõned suuremad online-väljaanded üle helistada, oleks uudis ära parandatud ja üks tühi skandaal oleks olnud olemata.

Ja nüüd küberrünnakutest, mis on veel piinlikum lugu. Miskipärast usub enamus välismaa pressist, et meil Reformierakonna kodulehe ründamise eest süüdi mõistetud härra Galuškevitš oligi üksinda kõigi rünnakute taga ning mingit kübersõda polegi toimunud. Huvitav oleks teada, kes esimesena sellise konstruktsiooni peale tuli või miks see nii läks (näiteks mitmed populaarsed tehnoloogiauudiste saidid ja blogid on venelaste omad, kuigi inglisekeelsed — vandenõu?), aga jällegi on fakt, et kogu jama on mitmetes väljaannetes keerelnud juba mitu päeva ning Eesti pole teinud poolt piuksugi, et päästa oma kõige väärtuslikumat müüti (nagu Raul Rebane küberrünnakuid hiljuti ühel konverentsil nimetas).

Nagu mulle ütles üks Samsungi tippjuht oma toredas korea-inglise aktsendisegus: “Ooooh… communication error… big problem!”.

Täna istume Viru hotelli konverentsikeskuses ja peame e-riigi konverentsi. Mulle väga meeldib pealkiri: “e-riik – uued horisondid?”. Ehk lõpuks ometi saame vast vaadata tulevikku ja haakida end lahti ID-kaardi ja e-valitsuse lämmatavast pärandist.

Mina olen konverentsil kahes rollis: raportöör (ehk teen päeva lõpus kokkuvõtte) ning teiseks haldan Skype-vestlust, mille kaudu saavad veebistriimi vaatajad alates kella 12st konverentsi sekkuda, tõstatada teemasid ja esitada küsimusi.

Seega, palun osaleda ja palun teadet levitada. Väga huvitavaks tõotavad kujuneda visioonid aastaks 2018 ning ka pärastlõunane ekspordivõime arutelu.

Striim asub siin: http://www1.neti.tv/viru.asx

Skype’s lisage oma sõbraks kasutaja nimega e-eesti, siis lisan teid üldvestlusesse.

EDIT:konverents on nüüd läbi. Vaata ka Jüri, Larko ja Kaku ajaveebist. Ühtlasi genereerisime kambapeale 100 000 tähemärki teksti, kui tahad ja jaksad lugeda, siis leiad lingi selle postituse lõpust. Ja ühtlasi leiad mu kiiruga kokku klopsitud ja vist iseseisvalt veidi krüptiliseks jääva esitluse.

Paar ideed aga tahaks chatlogist siia ka välja tuua.

Continue reading →

Äsja saabus meile SAPi pressiteade. Tubli firma avab kontorid kõigis Balti riikides, savi sellest, aga meile [digi] kontoris pakkus naermisest märgi silmi hoopis pressiteate lõpus olev diskleimer:

Kõik käesolevas dokumendis toodud väited, mis ei ole ajaloolised faktid on tulevikku suunatud väited 1995. aasta USA eraõiguslike väärtpaberite õigusmenetluse ümberkorraldamise seaduse mõistes. Tulevikku suunatud väiteid iseloomustavad sellised SAPiga seostatud sõnad nagu „eeldama”, „uskuma”, „hindama”, „ootama”, „ennustama”, „kavatsema”, „võima”, „kavandama”, „projitseerima”, „pidama” ja „tulevikus aset leidma” ja nendega samaväärsed sõnad. SAP ei ole kohustatud ajakohastama ega muutma ühtegi tulevikku suunatud väidet. Kõik tulevikku suunatud väited sõltuvad riskidest ja määramatusest, mis võib põhjustada tulemuste olulist erinevust oodatust. Tegureid, mis võivad mõjutada SAPi tulevasi finantstulemusi on käsitletud üksikasjalikumalt SAPi poolt USA väärtpaberikomisjonile (”SEC”) saadetud aruannetes, sealhulgas SAPi poolt SEC-le vormil 20-F saadetud SAPi uusimas aastaaruandes. Lugejatel soovitatakse põhjendamatult mitte toetuda nendele tulevikku suunatud väidetele ja nendes toodud kuupäevadele.

Kuulutan välja tõlkimisvõistluse. Mida nad öelda tahavad?